25 September 2007
Ooo, Madride
The huge metropolitan Madrid is becoming smaller and smaller with each day. We discovered that it takes the same time to get from our home to the centre as when going by metro. ;)
Maailmalinn Madriid jääb iga päevaga väiksemaks. Tänane avastus - meie kodust kesklinna saab jalgsi sama kiiresti kui metrooga.
Või kasvavad hoopis meie jalad pikemaks, mine võta kinni...
Salsa!!!!
Yesterday we visited salsa dancing classes in La Gramola, which has become the home for Erasmus Student Network (ESN) people. ESN is a youth organization that takes care of Erasmus students who come to study in Madrid, so that they would feel here like at home! :) The dancing class was fantastic and I discovered that I am already acquainted with the warm-up steps, although have not danced salsa much before. Although the premises were quite small and there were lots of salsa-dancing-willing people, many people had smile on their faces... :)
Eile käisime taas baaris nimega La Gramola - seekord salsatunnis. La Gramola on Erasmuse-rahva iganädalane kogunemispaik. Oma rolli mängib siin ka see, et ESN (Erasmus Student Network) liikmekaardiga saab siin neljapäeviti tasuta õlut :) ESN pole vaid tudengite õlleabiorganisatsioon, vaid hoolitseb noorte õppur-immigrantide eest ka muudel viisidel. Näiteks tutvustati esimestel päevadel Madriidi linna, samuti organiseerib ESN ekskursioone-pidusid-kultuuriõhtuid. Esimene tripp on juba selja taga - mungaklooster el Escorial -, teine tõsine väljasõit on meid ootamas 2.-4. novembril. Saame Sevillas käidud, ööbitud ja pidutsetud vaid 47 EURiga - kas pole mitte väärt organisatsioon see ESN :)
Ahjaa, salsast pidi olema see sissekanne :) Iseenesest polnud raske tund, selline ühelt jalalt teisele tatsumine. Aeg-ajalt ka teiste tudengite jalgadele tatsumine, kuna ruum oli küllaltki väike ja salsahuvilisi palju...
Nagu igasuguste tantsutundide puhul, on siingi meestepõud. Hr Kiivi ja Prl Ananass olid mõlemad kohal, seega meil mured puudusid - aga väljakutse kõigile meessoost lugejatele - lennake hoplaa esmaspäeviti Madriidi, tantsima salsat noorte tüdrukutega üle maailma ;)
Sissekande soundtrack - Singer Vinger - Mina pean sambat tantsida saama (ja mõttes asenda "samba" "salsa"-ga ;)
23 September 2007
Antonio
We learned that „bandera“ means „a flag“ in Spanish. Do you know a movie star called Antonio Flags :)
Spāņi ir ļoti atsaucīgi un interesanti. Vai jūs pazīstat Antonio Karogi? Domāju, ka diezgan noteikti esat par viņu dzirdējuši, tā kā „Banderas“ spāniski nozīmē karogi :)

Proloog
Reisisime nii: 2 inimest, kokku 6 kotti, kaasas (peaaegu) kõik, mis järgneva 5 ja poole kuu jooksul vaja. Need oleme meie:
This is how we started: 2 people, altogether 6 bags, carrying (almost) everything that we will need in the next 5 months. This is us:
Bagāža, somas, pakošanās, svēršana
Un te kāds ģeniāls zīmētājs ir uzzīmējis, kā mēs sākām šo ceļojumu uz otru Eiropas malu: 2 mazi cilvēki un 6 lielas somas:
Imekombel mahtus kõik lennufirma lubatud kaalu sisse. Odavlennufännidel tasub järgnev kogemus kõrva taha panna ;)
EasyJet lubab maksimaalselt 20kg registreeritud pagasit reisija kohta, pluss käsipagas lennukisalongi, pluss läpparikott salongi. Enne lennujaama minekut tegelesime tublisti pakkimise ja kaalumisega – Kristinel õnnestus pakkida kohver 20 koma midagi kilo sisse, pluss seljakotike, minul oli lugu natuke keerulisem. Esimese hooga ei olnud ma osanud kilosid karta ja pakkisin oma registreeritud pagasi 30-kiloseks (lisaks ka 5-kilone käsipagas, aga jah, seda ju EasyJet ei kaalu). Nämmu... See oleks mult lennujaamas röövinud kümne lisakilo raha ehk 10*9 eurot... Tudengirahakott pole teadupärast ülearu pungil, seega tekkis tahtmine asjad natuke paremini pakkida.
15 higipisarat ja 55 minutit hiljem hingasin kergendatult, sest olin just tunnikesega „teeninud“ 72 eurot :) (kaal näitas registreeritud pagasile 21,3 kg ehk vaid +2 kg eelneva +10kg asemel, lisaks RASKETE asjadega käsipagas-seljakott, lisaks lubatud läpparikott, kus peale arvuti oli veel 2 tublit plaadikarpi, mida ei saanud kuidagi maha jätta). Lennujaamas oli olukord veel mõnusam, kuna nad ei kaalunud mulle ühtki lisakilo.
9 korda kaalu, 1 kord paki, nagu vanarahvas ütleb.
Miraculously, we managed to fit all our things into the weight limits allowed by EasyJet. Cheap flight fans – take your notes from the following experience ;)
EasyJet allows a maximum of 20kg of checked-in baggage per passenger, plus hand baggage that you can take in the cabing, plus a laptop bag also into the cabin. Before going to the airport, we were packing and weighing our stuff a lot – Kristine managed to pack her suitcase to fit into 20 comma smth kg, plus a small backpack, my story was a bit more complicated. At first, I wasn’t too much worried about kilos, and packed my checked-in baggage to weigh 30kg (plus a 5-kg hand-baggage, but yes, EasyJet doesn’t care about the weight of that). Cool... That would have robbed me an additional 90 euros (extra charge for 10 extra kilos of baggage) at the airport... You know, the student wallet is not too full ever, so I got quite interested in re-packing. 15 sweat-tears and 55 minutes later I let out a relieved breath, because I had managed to „earn“ 72 euros in the last hour :) (the scales showed only 21,3 kg for the checked-in bags, which is only +2kg instead of the previous +10kg, plus a hand-baggage backpack with HEAVY things, plus the allowed laptop bag, which contained also 2 quite big CD-boxes that were just impossible to leave home). At the airport I got even happier, since the check-in personnel didn’t show any extra kilos on my baggage.
Dīvainā kārtā mums izdevās iekļauties 20 kg limitā. Eiko pat izdevās ietaupīt, tā kā savu rokas bagāžu viņš papildināja par 10 kg, kas citādāk būtu reģistrētajā bagāžā, un būtu viņam izmaksājis papildus 90 eiro. (EasyJet ir pavisam dīvaina sistēma – reģistrētā bagāža nedrīkst pārsniegt 20kg, bet rokas bagāža – bez jebkādiem limitiem; nebrīnītos, ja kāds izdomātu pārvietot zirgu kā rokas bagāžu, jo daudzi pasažieri stūmās pa lidmašīnas celiņu pat ar nelieliem koferīšiem uz ritentiņiem :)
Sissejuhatuseks - introduction - sākam drukāt

Tere kõigile :) Siin kirjutavad Eiko ja Kristīne (el kiwi & la piña) oma elust välismaal. Millest tulevad meie päeviku imelik aadress ja meie pseudonüümid? Väga lihtne – meie perekonnanimed on hispaania keeles nagu troopilised puuviljad – kiivi ja ananass ;)
12.septembril 2007 kell 13:25 istusime Riias EasyJeti lennukisse ja lendasime Madriidi, vahepotsatusega Berliinis. Kuni veebruari lõpuni oleme tublid Erasmuse vahetustudengid. Meie Hispaania ülikooli nimi on Universidad Rey Juan Carlos (kuningas Jaan-Kaarli ülikool :) ), selle majandusteaduskond asub linnamelust eemal, Vicalvaros.
12.09.2007 at 13:25 – we sat into an EasyJet plane in Riga, and flew to Madrid, popping down at Berlin for an hour. Until February we will be nice Erasmus students. The name of our school in Spain is Universidad Rey Juan Carlos (the university of the king John Carl :) ), and its faculty of economics is a bit further away from the city noise, in a region called Vicalvaro.
¡Hola! :) Te mēs, Kristīne un Eiko (la piña & el kiwi) mazliet aprakstīsim to, ko redzam, dzirdam un jūtam sev visapkārt šeit, siltajā Madridē. Kāpēc tik dīvaini pseido? Elementāri, dārgie Vatsoni, mūsu uzvārdi tā vienkārši skan spāņu valodā ;)
12.09.2007 pulkstens 13:25. Mūsu EasyJet lidmašīna kā putns paceļas gaisā no Rīgas un dodas Madrides virzienā, uz mirkli piestājot Berlīnē. Līdz pat februārim mēs būsim kārtīgi un jauki Erasmus studenti Rey Juan Carlos universitātē (nosaukums dots par godu lieliskajam Spānijas karalim Huanam Karlosam :)). Mūsu fakultāte atrodas Vicalvaro Madrides nomalē, kas visnotaļ ir jauki, jo mums ir fantastiska metro sistēma, kas sazarojas kā astoņkājis viscaur pilsētai un aizvedīs vislielāko Nezinīti pareizajā virzienā! :)
Šodien ir 23. septembris, mēs šeit jau esam bijuši 10 dienas. Iemesls, kāpēc mēs nebijām uzskribilējuši šeit neko iepriekš ir pavisam vienkāršs – mums nebija māju! Bet tagad mēs varam ar sajūsmu teikt, ka mums ir maza istabiņa pavisam netālu no centra! ;)
Mūsu dzīvoklis ir kā mazs pasaules spogulis – te dzīvo gan spāņi, rumānietes, kolumbieši, gan peruānis, polis un puisis no Venecuēlas. Līdz oktobrim mēs kopistiski trijatā ar Eiko brāli dalīsim mazu istabiņu, bet tad pārcelsimies uz mazliet lielāku, tā teikt, lai varētu uzaicināt vēl kādu uz sālsmaizi. Turklāt lielākā istaba ir blakus vannasistabai un virtuvei, līdz ar to mums būs pašiem savs dzīvoklīts! :) Kā Eiko izteicās par mūsu tagadējo istabiņu, no kuras drīz domājam pārcelties uz lielāku, – kamēr mēs nokļūstam no virtuves līdz istabai, vēders jau atkal ir tukšs...
Cerams, ka neesam jūs pietiekami nogurdinājuši ar šo ļoti svarīgo un faktuālo informāciju. Tomēr turpmāk noteikti būs daudz vairāk bilžu un mazāk teksta (ja vienīgi, mums ļoti ļoti negribēsies kaut ko uzrakstīt vai aprakstīt... ;)